Varjupaikade MTÜ avalehele
Koerad kodu otsimas
Broneeritud koerad
Koerad (uues) kodus
Kassid koduootel
Broneeritud kassid
Kassid (uues) kodus
Muud loomad-linnud
Album:
Pesakond RED
Varjupaikade MTÜ
A/a 10220068203017
SEB pank
Selgitus: Pärnu varjupaigale
Raba 32, 80041 Pärnu
Tel. 449 5565; 524 6705
parnu@varjupaik.ee
Liliette nukker lugu
Pärnu kodutute loomade varjupaik
»
Loomalood
Uudised 05.08.2010. Liliette (algupärase nimega Claudia) paraneb jõudsalt! Ta on kehakaalus juurde võtnud pea 2 kilogrammi. Tema pilk on selge ja ei ole enam apaatne. Tema samm on muutunud korrektsemaks, olgugi, et kõhetunud lihased annavad endast jätkuvalt märku. Liliette teeb juba jooksusammu ja soovib hoiukodu pererahvaga aias aega veeta. Tema operatsioonijärgne haav on paranemas ning tagakäpp, millele teostati vaklade poolt hävitatud naha eemaldus, on taastumas. Käpal on osaliselt juba õrnroosa puhas, õrn nahk. Liliette armastab oma pead inimese sülle panna ning sihikindlalt pakub ta inimesele oma esikäppasid pihku. Tervitab ta meid tugeva sabaliputusega ning tonksab ninaga. Kogu südamest täname kõiki toetajaid, tänu kelledele oleme saanud Liliettele raviprotseduure teostada. Suur tänu ka neile, kellel puudusid võimalused finantsiliseks toetuseks, ent kes hea sõnaga toeks on olnud! Ilmselt pole Liliettele kunagi nii palju armastust osaks saanud, kui viimase nädala vältel :) Niipea, kui Liliette väljanägemine kaunimaks saab, jäädvustame temast mõned fotod/ videod Teile nägemiseks. Täname ka hoiukodu pererahvast, kes Liliettet ööpäevaringselt oma kahe koera ja ühe hoiukodukassi kõrvalt hoidnud ja hooldanud on. -------------------------------------------------------------------------- 26.07.2010 teatas tähelepanelik linnakodanik, et keset Pärnu linna ühes hoovis on ketistatud saksa lambakoer, kelle vastsündinud kutsikas on emaslooma ketiulatusest väljas, nutab ja on ümbritsetud porilastest. Pärnu varjupaik läks olukorda uurima. Kohapeal tervitas meid hingemattev lehk. Kutsikaid ei paistnud olevat. Hakkasime emaslooma uurima ning fikseerisime, et loom on alatoitunud ja kurnatud. Tema tagakeha karvkate oli vettinud, porine ja karvade vahelt paistis punetust ning vaglad. Heites pilgu kuuti, silmasime porilastega ja vakladega kaetud kutsikat. Oh õudust, pisike liigutas! Ta oli veel elus .. küll vaevu-vaevu. Paigutasime pisikese transportboksi ning asusime ümbrust vaatama. Peagi leidsime järgmise kutsika. Tema ei olnud vastu pidanud. Helistasime kohe veterinaarametisse ning fikseerisime olukorra ka politseis. Otsustasime, et loomade heaolu silmas pidades tuleb nad koheselt toimetada veterinaari juurde abi saamise eesmärgil. Tol hetkel ei adnud me veel, kuivõrd kriitiline olukord tegelikult oli. Omanikega kohtuda ei õnnestunud, sest pererahvast polnud kodus. Meile tekistas vaid õõvastust laste mänguasjad hoovis, mis viitasid, et selles peres on ilmselgelt kasvamas ka lapsed. See selleks. Emakoer oli äärmiselt janune. Naabrirahvas ulatas koerale vett. Tüdruk jõi ning kandsime koera autole, kuna oli iseseisvaks liikumiseks liialt kurnatud. Kliinikusse jõudes pandi koer koheselt tilguti alla, manustati valuvaigistit, antibiootikumi, hokirohtu ning turgutit. Koera kehakaal oli üksnes 19 kilogrammi ja tema kehatemperatuur oli ägedast põletikust 39,6. Järgmiseks tuli ette võtta naha puhastus vakladest. Selleks oli tüdruk pügada ja järgmised neli tundi nokkisime kolmekesi vaklasid. Vaesekese keha oli tagakäppadest poole kehani paksult parasiite täis. Tema nahk oli tumepunane, tulikuum ning vaglaauklik. Parasiidid ronisid sisse-välja. Nii õõvastavat vaatepilti ei olnud keegi meist veel näinud. Õhtul kella üheksaks olime saanud looma puhtaks ning nüüd tuleb hoida pöidlad kõvasti pihus, et ta elama jääks. Palugem üheskoos. Looma omanike suhtes algatatakse aga menetlus.
